h1

Voice

juuni 29, 2009

voice banner

Voice on lugu viiest meditsiinitudengist, kes kõik võtavad osa patoloogia seminarist ning tutvuvad “surnute maailmaga”. Pärast Code Blue’d sai küll meditsiinidraama isu rahuldatud, kuid Voice jäi silma kui üsna mõnus ajaviitedorama, mis suutis kohe, pilootosast alates köita.

Dorama protagonist on uudishimulik Kaji Daiki, kelle tee patoloogiavalda ei sõltu isiklikust initsiatiivist või huvist, vaid Sagawa Fumihiko, Daiki tulevase õppejõu Sagawa Fumihiko otsusest, mis alguses jääb mõistatuslikuks, kuid millelt saladuse loor eemaldub seriaali lõpuosas. Ülejäänud tegelased, kuid ka tegelikult peategelane, jäävad tüüpkarakterite vormidesse: Kirihata Teppei, nohiklik ning tagasihoidlik CSI fänn, endine biker Hanei Akira oma keevaverelisusega, nägus ning suhteliselt kuiv Ishimatsu Ryosuke, iseseisev neiu Kuboaki Kanako ja kas või eriliste võimetega peategelane.

Voice’i iseloomustab episoodiline ülesehitus, mis tähendab seda, et kõikides episoodides on üks juhtum, mille lahenduskäik kulgeb igas episoodis aina ühtemoodi: esmalt tutvustatakse ohvrit, millele järgneb kamba püüd leida asjasse selgust, ummikseis, Daiki võime märgata pisisasju ja analüüsida kasukstulemise moment, millega noored õppurid tormavad tavaliselt surnu lähedase juurde, heroiseerides või pajatades muidu ilusat juttu eluküünla kustunud isiku viimasest hetkest. Ei puudu ka Jaapani ametidraamadele tüüpiline alamliin: uued, värskete ideedega või lihtsalt nooremad satuvad tööalastesse probleemidesse ning nagu nõmedad naabrinaised ilmuvad otsekohe bürokraatiamasinas hierarhia tippu kuuluvad antiiksed ametnikud, kes oma iganenud traditsioonidest lähtuvalt ähvardavad õnnetuse põhjustanud või muidu ebaprofessionaalse käitumisega silma paistnud inimese karjääriredelile mõnusa vopsu anda.

vlcsnap-254107
Tundun ehk pisut pilkavana, kuid tegelikult on Voice ilus, kergelt sentimentaalne dorama, mis kas mõjub oma pisaravalangutega iga episoodi konklusioonis või mitte. See aitab doramal kaugeneda näiteks CSI tüüpi meenutavatest seriaalidest, mis keskenduvad rohkem mõrvari tabamisele ja elu pahupoolele. Voice’i tugevaim külg on pelgalt kõrvaltegelasi mängivate osaliste näitlejatöö, mis aitab neid südamelähedaseks muuta ja luua veenvad vesistamisstseenid, kus ei ole tunda sibulakoorte maiku.

Dorama jõuab lõpetab sõprade lahkuminekuga, sest oldi ju koos vaid õppimise tõttu, kuid selle teekonna kestel ei jää puutumata ka nende elu, sest lisaks meditsiiniosale on Voice suuremas osas film sõpradest ja tegelastest, kellele saavad osaks uued katsumused ja kogemused. Kuigi tegelaste areng oli etteaimatav, jäid nad oma lihtsuses sümpaatseteks. Kõrvaltegelased olid vähem paeluvad, kuid pakkusid huumorit ja nalja.

vlcsnap-255510
Voice’l on ka üks viimase aja parimaid tunnuslugusid (vähemalt kui kriteeriumiks võtta paigutuse episoodis), mis sobib perfektselt seriaali üleüldise pehme ja optimistliku tooniga. Sellele lisandub helitaust oma mesimagusa klaverimänguga.

Meeldiv dorama, mis nagu Bara no hana ya’gi eelmise aasta talvel sisaldab suures koguses seda Jaapani draamadele iseloomulikku hõngu. 7/10.

PS! Alternatiivset (inglisekeelset) arvamust saab lugeda siit. Minu arvates liiga kriitiline, kuid kohati õigustatud, mind lihtsalt faktivead ei häirinud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: